Kes on Aafrika kääbussiil?

   Kõige tavalisem siil, keda kodus peetakse on Aafrika "pygmy" kääbussiil. Kääbus nimetus vast tuleneb sellest, et see tõug neli-varbalisest ja Algeeria siilist on pea kaks korda väiksem, kui meile teada okkapallid, kes kompostihunnikutes ja aianurkades tatsavad.

   Need siilid armastavad elada soojas keskkonnas, mis võiks jääda +22 °C kuni +29 °C vahele. Erinevalt meie siilidele, Aafrikas elav siil ei lähe talveunne. See on üks kolmest väga olulisest punktist, mida siiliomanik peab meelde jätma. Aafrika siil ei pruugi talveunest välja tulla ning hukkub.

   Aafrika siilid on putuktoidulised ja ööloomad. Tugevalt soovitan siilil hoida oma naturaalset unetsüklit, mis suvel on lühem e. 9AM - 21PM. Talvel on nad tunduvalt passiivsemad ja eelistavad enamik ajast olla oma pesa lähedal, süüa ja magada. Talveperioodil ärkavad nad peaaegu kesköösel ja peale mõnda tundi enda pesemist, ringinuuskimist ja söömist, suunduvad nad järjekordselt ühele mõnusale pikale unele.

   Oluline on ka veel märkida, et need siilid on väga-väga aktiivsed. Looduses võib läbida sööki otsiv siilike kilomeetreid ja neil on selles suhtes väga hea GPS kaart sisseehitatud. Enne päikesetõusu on nad juba pesas tagasi, kõht heast-paremast punnis.

Ettevalmistus siilisoovijale.

   Inimene, kes soovib Aafrika siili oma elamisse, peaks arvestama looma eripäradega.

• Aafrika siilidel on nääre (isastel intensiivsem), mis tekitab väga paljudel organismidel ärritusi (loe: allergiat)
• Siil saab läbi koduloomadega, kuid soovitaks neid kokkulasta ainult omaniku järelvalvel.
• Koduloomad, kes elavad samas ruumis, kus siil võivad anda aafriklasele õuest või teistelt loomadelt toodud haiguse. Valged lestad on kõige sagedasem nakkus. Haigustest allpool.

• Siili elamises peaks olema garanteeritud pidevalt soe keskkond e. toatemperatuur ei tohiks pikemaks ajaks alla +20 °C langeda. Talveperioodiks soovitan hankida infrapuna soojenduslambi. Seda müüakse lemmiklooma poodides. Selle võiks suunata pesa suunda ning jätta see 24/7 sisse, et Aafrika müttajale oleks kindel ja stabiilne temperatuur. Energiakuluks eurodes 4 kuu kohta võite arvestada kuskil 15-20EUR.
• Allergiad. Nagu ülal mainitud - siil ja just eriti isane siil hakkab täiskasvanuks saades tootma suguhormoone. Kuna tal karvkatet eriti pole, lendub see kergelt läbi õhu. Mida rohkem ärritunud siil on, seda enam on õhus hormoone. See spetsiifiline füsioloogiline koostis tekitab meie ninas, hingamisteedes, kui ka nahaga kokkupuutel ärritust. Igasugune aevastamine, nahapealsed kupud on täiesti tavaline sümptom. Seda tasub arvestada, kui peres on ka lapsi. Õnneks allergilised nähud kaovad ruttu ja cutaseptiga oma käed või muud piirkonnad puhastades, leevenduvad probleemid kiiremini.
  Soovitus: Ärge nühkige omi silmi, peale siiliga tegelemist!
• Kui siilil lastakse vabalt toas ringi udjada, peab olema kindel, et siil ennast kuskil ei vigastaks (elektrijuhtmeid ega muid asju ta ei näri) või nagu minupuhul, lahtisesse arvutisse ei roniks. Uskuge, et siil teeb paari esimese öö jooksul, kui ta vabalt toas ringi liikuda saab, täieliku auditi kõikvõimalikest urgastest, soojadest kohtadest ning peidupaikadest, kuhu varjuda ohu korral.

Kust saada Aafrika kääbussiil?

   Loomapoest? Ei! Lemmiklooma poodidesse toodud siilid on tülpinud, parasiidilised ja psühholoogiliselt väntsutatud. Olen näinud kuidas öölooma väikeste põngerjate kamp puurile koputades pidevalt ärevil hoiab. Hind on samuti krõbe.

   Isiklikult soovitaks tõsisele soovijale meie põhjanaabreid. Soomes on siilipidamine väga levinud ja kui keeled suus, soovitan võtta ühendust laienenud siilipere omanikega. Eestis vahendab Aafrika okaskerasid päris mitu inimest. Soovijatel tasuks liituda Facebooki grupiga "Aafrika siilid Eestis" ja küsida julgelt, kas hetkel on siilikesi saadaval.

PS. Enda siili eest maksin heameelega 150€.
PPS. Hetkel soovitan vältida kontakti Peeter Raja (Lao Linnujaam), sest temalt Aafrika siili soetades peate arvestama võimalike tervise hädadega. Korduvalt on paljud kurtnud, et temalt siilikest soetades on loomal tõsiseid parasiidi, kui ka füüsilisi hädasid.

Siili elukoht.

   Juba üleval sai mainitud, et siil on väga aktiivne ja nõuab võimalikult suurt territooriumit. Ideaalseim variant oleks tal joosta vabalt toas ringi. Kui see pole asjaolude tõttu võimalik, peaks talle ehitama suure puuri. Jah - ehitama, sest suured puurid poes maksavad ropult palju.

   Ehituspoodides on müügil plastmassist kastid, mis on suht soodsad ja vajadusel ka kaanega (hoiab kassid eemale, kuid sel juhul tehke palju ventilatsiooni auke äärtesse). Ühe hind oli Bauhofis ~15€ ja neid sai lausa 3 tükki ostetud.

   Ühest kastist jääb kindlasti väheseks peagi ja sellisel juhul võite kastid ühendada, kas siis saagides küljed maha ja kokkukleepides või ~10cm läbimõõduga PVC torudega ühendada. Ega torusiili bränd tühjast kohast ei tulnud!

Aluspanu.

   Arvestage sellega, et siilil on väga hea haistmine ja kui teil aluspanu vahetamine viibib ja tunnete toas juba väljaheidete haisu, siis korrutage see kümnega ja teate, mida siil peab taluma. Peale selle, siilile meeldib aega-ajalt maitsta aluspanu.

   Variante on mitu. Mida valida?
   Lemmiklooma poodides meil kahjuks pole seda, mida Aafrika siil taluks - lehtpuu laaste või pelleteid. Avastasin, et www.internetshop.ee müüb pöögipuust aluspanu. Ise olen kasutanud Chipsi XXL toodet 10 liitrises pakis.

   Variant #2 on otsida üles oma kasutatud puuvillased rõivad ja sellest kastide põhja korralik vooderdus teha.

   Vältige pehmest puust aluspanu: mänd, kuusk jne. Neid on enim müügil meie loomapoodides. Pehme puit peale oma tugeva lõhna tekitab ka Aafrika siilil hingamisteede raskusi.

Kaevanduskast.

   Siilile meeldib oma koonuga tõsta asju ja ronida igasse urgu või kitsaskohta. Üks variant oleks teha talle kaevanduskast. See võib olla kas eraldi karp või lihtsalt hunnik fliisitükke.

   Endal on kingakarbi suurune kast, kuhu küljepeale tegin sissekäigu ja katusele 4x õhuava. Sisse sai pandud 5cm paksune aluspanu ja tükeldatud majapidamispabereid.

   Lisage sisse veel esmaskordseks tutvumiseks mõned kassikrõbilased.

Ulualune ja jooksuratas.

   Aafrika siil nagu teisedki meie metsasiilid vajavad kohta, kus ennast turvaliselt tunda ja magada. Selleks soovitan osta või ise ehitada siilist 3x suurem karbike või maja, millel on ainult üks sissepääs. Kolm korda suurem sellepärast, et siil saaks ennast seal vabalt ümberkeerata ja vajadusel ise kaevata endale mugav ase. Kindlasti peaks see pealt kinnine olema ja alt lahtine, et siili saaks kergelt kätte, kui vajadus peaks olema.

   Aafrika sõbrale meeldib joosta. Suvel kauem üleval olles, võite kuulda siili tundide kaupa jooksurattas vudimas. Vahepeal paar kiiret snäkki, janukustutamine ja maraton jätkub.
   Jooksuratast te Eesti poodidest ei leia. Veel kurvem lugu, ka netist väga mitte. Ebay-s on müügil ühed superkirveste hindadega siili jooksurattad. Soome siiliomanike lehtedelt võite leida inimesi, kes tellimusele neid ehitavad.
   Miks neid nii saada pole? Lihtne. Siili jooksuratas ei tohi olla lahtine ja näriliste rattamoodi võredega, sest putuktoidulise jalad võivad sinna vahele jääda.
   Teiseks. Siili jooksuratta läbimõõt peaks olema vähemalt 30cm, soovitavalt 40cm. Kui okkapall jookseb, on ta selles väga pädev. Ennast pikemaks venitades suudab ta saavutada kiiruseid, mis on võrdeline tavalisele harrastusjooksjale.

   Kuna jooksuratas on väga oluline siili tervisele, tema naturaalsele elustiilile ja kehakaalule, soovitangi seda ehitada ise. Vastasel juhul, kui Soome keelt ise ei räägi, võin vahendada infot, millal ja kust seda trennivahendit endale soetada (Kiri posti või kontakteeruga Eesti Aafrika siili grupiga). Jooksuratta ehituse õpetus (Soome k.)

   Kui enda siil veel väike oli, sai talle 20cm jooksurattasse pandud jalgratta kompuuter, mida oli iga hommik huvitav chekkida. Keskmine öine läbijooks oli 4-6km. Keskmine kiirus 5km/h. Pikim distants 11km ja kiireim spurt 10km/h.

Mida siil sööb ja mida tasub vältida?

   Ärge katsetage siili peal toitu! Isegi, kui siil sööb lõhna ja maitse pärast, võib allergiline reaktsioon tappa teie kodulooma! Eriti tooks kohe välja astelpaju marjad, hurmaa ja teepuu õli.
   Siil on konservatiivne loom. Piirduge kahe-kolme turvalise toiduga. Vältige igasuguseid maitseained, aiast leitud sitikaid või taimi. Siil võib kergelt võõralt genotüübilt või keskkonnalt haigusi üles korjata. Laktoos e. igasugune lehmapiimast tehtud tooted on välistatud. Siil on laktoositalumatu. Ka kitsejuust pole hea mõte.

 Kuna tegu on putuktoidulisega, siis leiab nii kalastuse- või lemmikloomapoodidest jahuusse. Need on siili lemmikud. Lõvi osa igapäevasest söögist võiks koosneda erinevatest putukatest. Varem mainitud jahuuussid, kui ka kilgid, teod, prussakad, tõugud. Jällegi tuletan meelde, et õuest ärge neid tooge!

   Võite alati jätta ka siili toidunõusse kassi krõbilasi, millel on 8-10% rasva ja 40% proteiini. Kassi kuivtoit on hea ka hammastele, mis hoiab igemed terved.
Ettevaatust! Ärge vahetage kergekäeliselt siili kuivtoitu, see võib rikkuda looma seedetrakte normaalse toimimise ja tagajärg on kõhulahtisus!

   Järgmine maiuspala on keedetud muna. Keetke muna korralikult ära ja lõigake see pooleks. Võite ka vutimune pakkuda. Keedumunad on ka siili loomaarstide soovitus. Korra nädalas üks keedumuna on täiesti okei.

   Sealiha on out! Seda siil lihtsalt ei seedi. Veterinaar soovitas proovida kana hakkliha, läbikeedetult.

   Siilile võib ka pakkuda läbikeedetult porgandit, brokkolit või kapsast. Samuti meeldib siilile ka krõbistada puukoort. Proovige mõne lehtpuu koorega.

Paljud loomad, et organism korralikult toimiks, peavad saama ka soola. Vabas looduses olevad Aafrika siilid käivad soolakivi limpsimas :) Hamstritele mõeldud soolakivi on lemmiklooma poodides müügil ja võite selle paigutada kuhugi, et siil vastavalt vajadusele, ise oma soolanormid täidaks. Kui soolakivi pole, võite valida kanahakkliha, mis on kergelt soolane.

Veel üks soovitus on paastumine. Üks päev kahe nädalajooksul võtke siililt krõbilased ära, jättes talle ainult puhta vee.

Vitamiinid.

   Peale muu toidu, peaks siilile ikkagi lisama toidujuurde kaltsiumi. Apteegi käsimüügist leitavad kaltsiumi tabletid on täiesti piisavad. Hõõruge tablett pulbriks ja segage see ta söögi sisse.

Sotsialiseerumine.

   Ei - siil pole väga sotsiaalne loom, kuid tema usaldust on võimalik kergelt võita. Esimesed päevad teie juures tuleks siilile kindlasti mõned päevad aega anda, et ta harjuks uute lõhnade ja helidega. See on väga suur muudatus ta elus.

  Mõne ajapärast, kui siil on harjunud ja kohandunud juba teie eluolu ja häältega, tasuks teda õhtuti, kui ta ärganud on, pesast välja võtta. Siilikesi saab alati lihtsa nipiga üles korjata. Libistage oma käsi ta küljelt kõhualla ja tõstke kas kindaga või palja käega.

   Igapäevane 30 minutit on täitsa piisav. Võite talle pakkuda usse maiustustena ja ärge unustage ka veenõud kõrvale panemast. Alguses võib siil olla suhteliselt kaitsepositsioonil - turtsuda, susiseda või üritada joosta varjualusesse. Aja möödudes ta harjub oma omanikuga ja muutub julgemaks, uudistades ringi või lihtsalt soojendades ennast süles.

  Kui siil peaks teid näpust hammustama, tähendab see üldiselt seda, et talle meeldib teie maitse. Siil kunagi ei hammusta enesekaitseks - selleks on pigem kerratõmbumine ja okaste turritamine.

Hügieen, haigused ja vannitamine.

   Lõunamaa siil oskab endaeest väga hästi hoolitseda, kuid siiski peab vähemalt korra kuus tähelepanu pöörama mõndadele asjadele. Ütlen siin ka kohe ära, et hetkel olen avastanud Tallinnas ainukese pädeva eksootiliste loomade ja Aafrika siile tundva loomaarsti - Aleksander Semjonov. Tema juurde saab aega panna Oknavet loomakliinikus. Kui kellelegi tekib häid kogemusi ka teistes linnades või samuti Tallinnas, palun andke teada!

• Kaks korda kolme kuu kohta võiks siili vannitada (vee temperatuur peaks olema natuke soojem, käega katsudes). Selleks on vaja beebishampooni, mis on võimalikult neutraalne. Hambahari, millega okkaid kammida. Loputusvett. Pesemiskaussi võib soki sisse ligunema jätta ka kaerahelbeid. See aitab siili kuiva naha vastu. Peale loputust mässida puhta froteerätiku sisse ja lasta rahuneda. Siilile ei meeldi vesi, kuid ta õpib seda taluma.

• Aafrika siil nagu ka kõik teised mets- ja koduloomad koguvad parasiite. Kui nende kogus on liiga suur organismis, tekivad terviseprobleemid. Soovitan korra või kaks käia veterinaari juures kakaproovi andmas. Sellega suudate ennetada tõsiseid tüsistusi.
  (Kakiproovi andmise protsess on lihtne: õhtul võtke siil välja ja söötke teda usside, muna või krõbilastega. Varem või hiljem võtab siil "download" asendi ja väljastab paar "patareid". Seejärel pange need minigrip kotti külmkapis, et hommikul need värskelt kohe loomaarsti pataloogile viia. Oknavetis läks selline proov 14€ maksma)
• Jälgida siili küüsi ja vajadusel neid lõigata. Ettevaatust, et liiga kaugelt ei lõika. Pikkade küünte vastu aitab, kui jooksurattas on peen liivapaber.
• Aafrika siilile meeldib liiv. Lemmiklooma poodides on müügil kõrgel temperatuuril läbikuumutatud tšintšilja liiv, mille võib suuremasse supitaldrikusse valada. See on üks moodus, kuidas siil ise ennast vannitab. 

Video kellegi teise siiliomaniku liivavannist. Endal pole veel õnnestunud seda filmile saada.

• Siil sügab ennast tihti - uurida, kas äkki siili nahk on valgeid täppe täis. Tegu võib olla lestadega, mis siili nahal elutsevad. Vannitamise juures võiks kasutada, kas linaseemne õli või vannivesi leotada kaerahelvestega. Okaste ohtral väljalangemise korral pöörduda loomaarsti juurde.
• Suvisel ajal siil ei kasuta jooksuratast, ei söö ja on passiivne. Kindlasti pöörduda loomaarsti juurde ja uurida võimalike terviseprobleemide olemasolu.
• Siili väljaheide on roheline, vesine või esineb muid anomaaliaid. Tehke kakiproov, mis mille tulemus selgub samal päeval!
• Siili väljaheide on verine. Eriti tihti esilduv just emastel siilidel. Uue siili puhul võib probleem olla parasiitidega seedetraktis, kui teda hoiti varem ebahügieenilises keskkonnas. Tasub jälgida ta aktiivsus, söögiisu ja muidu kohe loomaarsti vastuvõtule. Emastel siilidel on ka suguorganite infektsioonid tihti esinevad. Antibiootikumidega kergelt ravitavad.
• Siili väljaheidet mõjutab veel ka ülalpool mainitud kuivtoidu muudatus. Proovige jääda ühe kindla kuivtoidu peale.
• Okkad ei tõuse üles, kui teda pealt paitada(loomuliku kaitserefleksi väljatoomine) - võimalik veepuudus. Loomaarsti visiit!
• Rohkem siili kimbutavatest haigustest võib leida allpool linkidest.

Veel infot Aafrika siilide kohta:

https://www.facebook.com/groups/515244955245756/ (Facebooki leht Eesti Aafrika siilisõpradele)
https://eksootilisedkoduloomad.com/2018/10/07/the-journey-begins/ (täiendavat lugemist eesti keeles)
https://eksootilisedkoduloomad.com/2018/11/07/siili-haigused/ (Aafrika siili haigustest eesti keeles)
http://www.vetdiagnostika.ee/ (Veterinaar Tallinna siiliomanikele - küsige Aleksander Semjonovit)
http://www.hedgehogcentral.com/  (Väga mahukas sait Aafrika siilide kohta)
http://www.reddit.com/r/hedgehog  (Redditi foorum, kus saab teistelt siiliomanikelt pädevaid soovitusi)
http://en.wikipedia.org/wiki/Domesticated_hedgehog  (Aafrika siili Wiki)
http://www.loodusajakiri.ee/tutvustused/Loodusesober01_2014.pdf (Artikkel mu kodus elavast siilist)